Pärast austseetilisest roostevabast terasest vastuvõtmist tööstuslikes ringkondades eelmise sajandi 20. sajandil leiti, et pärast seda tüüpi terase keevitamist toodeti paljudes kandetes temperatuuril 450 kuni 800 ° C karedatust kahjustatud tsooni korrosioonivastane pind. Need keskmised on peamiselt lämmastikhape, mis sisaldab 50% ~ 65% kuumusest, vase ja raudoksiidi sisaldav väävelhape ja termilised orgaanilised happed. Leiti, et selline teras töötab 450 ° C kuni 800 ° C juures või vananemistemperatuuril (või soojuse säilimise või aeglase jahutamise korral), saavutatakse keevkihi kütmisel sama efekt. Selline vananemisravi tagab roostevabast terasest granulaarse korrosiooni tundlikkuse, seda nimetatakse ka sensibiliseerivaks raviks. Temperatuurivahemik, mis on kergesti põhjustatav granulaarse korrosiooni korral, on 450 kuni 800 kraadi, mida nimetatakse sensibiliseeritud temperatuuriks.
Hiljutised uuringud on näidanud, et see korrosioonivorm on olemas mitte ainult kroomterasest ja kroom-nikkelterasest, vaid ka nikli-, vask- ja alumiiniumsulamitest. Korrosioonidevaheline põhjus on terade piiride ja kristallide keemiline koostis ebaühtlane.
Roostevabast terasest ja nikli baasil valmistatud sulamitest võib korrosioonikeskkonna mehhanismi jagada kolmeks põhitüübiks: üks on see, et korrosioon ja korrosioonikindlad elemendid keskkonnas on seotud tera piirkonna piirkonna lahjendamisega; need kaks on korrosiooniga seotud sademete keemilise stabiilsusega piki tera piiri ja kolm on pindaktiivsed elemendid, mis vähendavad substraadi korrosioonikindlust piki tera piiri. Selle põhjuseks on eraldamine.
(hoiatada ...)
Palun klõpsake, et rohkem teada saada.






